Tutvustus
Euroopa Parlamendi delegatsioonid
Euroopa Parlamendi delegatsioonid on Euroopa Parlamendi (EP) liikmetest koosnevad ametlikud rühmad, mis hoiavad ja arendavad suhteid ELi mittekuuluvate riikide, piirkondade ja organisatsioonide parlamentidega.
Seega on delegatsioonid parlamendi peamine ühenduslüli teiste seadusandjatega nii liidus kui ka väljaspool seda.
Delegatsioonid teevad koostööd parlamendikomisjonide ja -liikmetega, toetavad demokraatiat ja inimõiguste järgimist kolmandates riikides ning tugevdavad Euroopa Parlamendi positsioone.
Lisaks suurendavad delegatsioonid korrapäraste arutelude ja parlamentaarse diplomaatia kaudu ELi ning selle väärtuste ja huvide olulisust partnerite silmis.
Parlamentidevahelised kohtumised
Delegatsioonid korraldavad parlamentidevahelisi kohtumisi kolmandate riikide rahvaesindajatega. Nii saavad partnerid probleemküsimusi arutada näost-näkku.
Tavaliselt kohtutakse kord või kaks aastas ning kohtumised võivad kesta mõnest tunnist paari päevani.
Partnerid võõrustavad kohtumisi vaheldumisi: kui üks koosolek toimub kolmanda riigi parlamendis, siis järgmisel korral võtab ELi delegatsioon partnerid vastu Euroopa Parlamendis.
Kui EP liikmed sõidavad väljaspool ELi toimuvatele kohtumistele, püüavad nad korraldada kohtumisi ka väljaspool vastuvõtvat parlamenti ja tutvuda ELi rahastatavate projektidega.
Brüsselis ja Strasbourgis toimuvad arutelud
Delegatsioonid korraldavad kohtumisi ka Brüsselis ja Strasbourgis - mõnikord üksi, mõnikord koos teiste delegatsioonide või komisjonidega.
Nendel lühikestel koosolekutel kavandatakse parlamentidevahelisi kohtumisi ja arutatakse olukorda partnerriikides.
Delegatsioonid kutsuvad koosolekutele sageli parlamendiväliseid külalisi, kes teevad ettekandeid ja vahetavad parlamendiliikmetega arvamusi. Paljud neist töötavad teistes ELi institutsioonides (enamasti Euroopa Komisjonis või ELi diplomaatilises teenistuses), aga ka saatkondades või ülikoolides.
Mõnikord kutsuvad delegatsioonid ka külalisi, kes muidu ei pruugi eriti tähelepanu saada, näiteks poliitilise opositsiooni või kodanikuühiskonna liikmeid.
45 alalist delegatsiooni
Euroopa Parlamendil on praegu 45 alalist delegatsiooni.
Nende arv on kindlaks määratud otsuses parlamentidevaheliste delegatsioonide, parlamentaarsetes ühiskomisjonides osalevate delegatsioonide ning parlamentaarsetes koostöökomisjonides ja mitmepoolsetes parlamentaarsetes assambleedes osalevate delegatsioonide arvu kohta.
Nimetatud otsus võeti vastu 2019. aasta aprillis, et määrata kindlaks parlamendi üheksandal ametiajal (2019-2024) tegutsevad delegatsioonid, mis rühmitati piirkondade kaupa.
Eri ametiaegadel võivad delegatsioonide pädevusvaldkonnad tunduvalt erineda. Näiteks parlamendi seitsmendal ametiajal (2009-2014) töötas Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro ning Kosovoga üks delegatsioon. Alates 2014. aasta keskpaigast on nende riikide jaoks aga neli eraldi delegatsiooni.
Parlament võib igal ajal otsustada saata kolmandatesse riikidesse ka parlamendiliikmetest koosnevaid ametlikke rühmi - näiteks poliitilistele sündmustele reageerimiseks, konverentsidel osalemiseks või muude ürituste tõttu.
Struktuur
Kõikide delegatsioonide struktuur on ühesugune: neil on üks esimees ja kaks aseesimeest, kelle valivad delegatsiooni liikmed.
Delegatsioonide liikmed nimetatakse aga parlamendi fraktsioonide poolt ning iga delegatsiooni koosseis peab peegeldama parlamendi üldist poliitilist tasakaalu.
Iga EP liige kuulub vähemalt ühte, aga mõnikord ka mitmesse delegatsiooni.
Kõige suuremad delegatsioonid on tavaliselt need, mis osalevad parlamentaarsetel assambleedel, kuhu tuleb kokku mitu parlamenti.
Näiteks Euroopa Parlamendi delegatsioonis, mis osaleb Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma parlamente ühendaval poolaastafoorumil, on 78 EP liiget.
Nii suuri delegatsioone on siiski vähe. Enamik neist koosneb 20 parlamendiliikmest või on veelgi väiksemad. Kõige väiksemates delegatsioonides on vaid 8 liiget.
Reeglid
Delegatsioonid peavad järgima rangeid reegleid, mis on paika pandud eri dokumentides ja otsustes.
Parlamendi kodukorras on delegatsioonidele pühendatud kaks eraldi artiklit. Lisaks kehtib delegatsioonidele ka enamik parlamendikomisjone puudutavatest artiklitest.
Mõned eeskirjad nähti ette ka kõige värskemas delegatsioonide arvu puudutavas Euroopa Parlamendi otsuses. Näiteks kirjeldatakse seal üksikasjalikult, kuidas peaksid komisjonid ja delegatsioonid oma tegevust koordineerima, muu hulgas reiside küsimuses.
Kõige põhjalikumalt käsitletakse delegatsioonidele kehtestatud eeskirju ametlikus dokumendis pealkirjaga „Delegatsioonide tööd ja lähetusi väljapoole Euroopa Liitu reguleerivad rakendussätted".
Selles sätestatakse parlamendi delegatsioonide üldine eesmärk: kontaktide pidamine ja edendamine traditsiooniliselt Euroopa Liiduga partnerlussuhetes olevate riikide parlamentidega ning Euroopa Liidu alusväärtuste toetamine.
Samuti kirjutatakse seal lahti, kuidas peaksid parlamendi delegatsioonid parlamendi seisukohti ja standardeid järgima.
Teistes artiklites on ka näiteks mainitud, milliseid parlamendiliikmeid võib EList väljapoole lähetustele saata. Kulude kokkuhoidmiseks on lähetustel osalejate arv rangelt piiratud ning kõikide reiside jaoks on vaja taotleda eelnevat luba.
Koostöö komisjonidega
Euroopa Parlamendis tegeleb liiduväliste küsimustega ehk välistegevusega kolm komisjoni ja kaks allkomisjoni. Nendel on delegatsioonidega eriti tihedad suhted.
Komisjonid ja delegatsioonid peavad üksteist oma kohtumistest ja aruteludest teavitama ning kutsuma teiste liikmeid oma menetlustes ja tegevuses osalema, sh kolmandatesse riikidesse toimuvate reiside ajal.
Kõige olulisem on delegatsioonide seisukohast väliskomisjon ehk AFET. See koordineerib alaliste delegatsioonide ja üldiselt kõikide parlamendi nimel kolmandatesse riikidesse reisivate parlamendiliikmete tegevust ja korraldab nende üle poliitilist järelevalvet.
Rahvusvahelistes majandus- ja kaubandusküsimustes suhtlevad delegatsioonid aga rahvusvahelise kaubanduse komisjoniga (INTA). Eriti tihedalt teeb INTA-komisjoniga koostööd delegatsioon, mis tegeleb CARIFORUMi-ELi majanduspartnerluslepinguga.
Nende delegatsioonide tööd, kes tegelevad arenguküsimustega, koordineerib aga arengukomisjon (DEVE). Teiste hulgas teeb DEVE-komisjoniga koostööd näiteks AKV riikide rühmaga tegelev delegatsioon.
Enne kui delegatsioon kohtub kolmandate riikide rahvaesindajatega, saab ta komisjonidelt suunised poliitiliste teemade kohta, mida nad arutama peaksid või käsitleda võiksid. Pärast kohtumist annab delegatsiooni juht kohtumise kohta AFET-komisjonile aru.
Demokraatia ja inimõiguste edendamine
Paljud delegatsioonid kaasavad oma töösse ka demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma. Sellesse kuuluvad väliskomisjoni ja arengukomisjoni esimehed ning see koordineerib parlamendi tegevust eesmärgiga tugevdada kolmandates riikides demokraatiat ja inimõiguste järgimist.
Rühma üks peamisi ülesandeid on valimisvaatlusmissioonide korraldamine.
Parlamendiliikmed lähetatakse keskmiselt 10-12 korda aastas kolmandatesse riikidesse valimisi jälgima. Kuna nad on ise valitud rahvaesindajad, annab see nende hinnangutele arvestatava poliitilise kaalu.
Demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühm tegeleb ka projektidega, mille eesmärk on tugevdada kolmandate riikide parlamente ja aidata neil oma täit potentsiaali realiseerida.
Sõprusrühmad ja muud mitteametlikud rühmad
Aeg-ajalt moodustatakse parlamendiliikmetest ka mitteametlikke rühmi, mis arutavad suhteid ELi mittekuuluvate riikidega.
Mõnikord toetavad selliseid nn sõprusrühmi lobistid või välisriikide valitsused ning need ei ole Euroopa Parlamendi ametlikud struktuuriüksused.
Kui nemad välisriikidesse sõidavad, ei ole neil ametlikku staatust ning ELi bürood ei abista neid kohapeal nii, nagu abistatakse alalisi delegatsioone. Need rühmad ei kooskõlasta oma tegevust komisjonidega ja neil ei ole õigust Euroopa Parlamendi nimel rääkida.
Sellistesse rühmadesse kuuluvad parlamendiliikmed peavad oma staatuse läbipaistvalt avalikustama ning nad ei tohi segada parlamendi ametlike organite tööd.
Euroopa Parlamendi delegatsioonid on Euroopa Parlamendi (EP) liikmetest koosnevad ametlikud rühmad, mis hoiavad ja arendavad suhteid ELi mittekuuluvate riikide, piirkondade ja organisatsioonide parlamentidega.
Seega on delegatsioonid parlamendi peamine ühenduslüli teiste seadusandjatega nii liidus kui ka väljaspool seda.
Delegatsioonid teevad koostööd parlamendikomisjonide ja -liikmetega, toetavad demokraatiat ja inimõiguste järgimist kolmandates riikides ning tugevdavad Euroopa Parlamendi positsioone.
Lisaks suurendavad delegatsioonid korrapäraste arutelude ja parlamentaarse diplomaatia kaudu ELi ning selle väärtuste ja huvide olulisust partnerite silmis.
Parlamentidevahelised kohtumised
Delegatsioonid korraldavad parlamentidevahelisi kohtumisi kolmandate riikide rahvaesindajatega. Nii saavad partnerid probleemküsimusi arutada näost-näkku.
Tavaliselt kohtutakse kord või kaks aastas ning kohtumised võivad kesta mõnest tunnist paari päevani.
Partnerid võõrustavad kohtumisi vaheldumisi: kui üks koosolek toimub kolmanda riigi parlamendis, siis järgmisel korral võtab ELi delegatsioon partnerid vastu Euroopa Parlamendis.
Kui EP liikmed sõidavad väljaspool ELi toimuvatele kohtumistele, püüavad nad korraldada kohtumisi ka väljaspool vastuvõtvat parlamenti ja tutvuda ELi rahastatavate projektidega.
Brüsselis ja Strasbourgis toimuvad arutelud
Delegatsioonid korraldavad kohtumisi ka Brüsselis ja Strasbourgis - mõnikord üksi, mõnikord koos teiste delegatsioonide või komisjonidega.
Nendel lühikestel koosolekutel kavandatakse parlamentidevahelisi kohtumisi ja arutatakse olukorda partnerriikides.
Delegatsioonid kutsuvad koosolekutele sageli parlamendiväliseid külalisi, kes teevad ettekandeid ja vahetavad parlamendiliikmetega arvamusi. Paljud neist töötavad teistes ELi institutsioonides (enamasti Euroopa Komisjonis või ELi diplomaatilises teenistuses), aga ka saatkondades või ülikoolides.
Mõnikord kutsuvad delegatsioonid ka külalisi, kes muidu ei pruugi eriti tähelepanu saada, näiteks poliitilise opositsiooni või kodanikuühiskonna liikmeid.
45 alalist delegatsiooni
Euroopa Parlamendil on praegu 45 alalist delegatsiooni.
Nende arv on kindlaks määratud otsuses parlamentidevaheliste delegatsioonide, parlamentaarsetes ühiskomisjonides osalevate delegatsioonide ning parlamentaarsetes koostöökomisjonides ja mitmepoolsetes parlamentaarsetes assambleedes osalevate delegatsioonide arvu kohta.
Nimetatud otsus võeti vastu 2019. aasta aprillis, et määrata kindlaks parlamendi üheksandal ametiajal (2019-2024) tegutsevad delegatsioonid, mis rühmitati piirkondade kaupa.
Eri ametiaegadel võivad delegatsioonide pädevusvaldkonnad tunduvalt erineda. Näiteks parlamendi seitsmendal ametiajal (2009-2014) töötas Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro ning Kosovoga üks delegatsioon. Alates 2014. aasta keskpaigast on nende riikide jaoks aga neli eraldi delegatsiooni.
Parlament võib igal ajal otsustada saata kolmandatesse riikidesse ka parlamendiliikmetest koosnevaid ametlikke rühmi - näiteks poliitilistele sündmustele reageerimiseks, konverentsidel osalemiseks või muude ürituste tõttu.
Struktuur
Kõikide delegatsioonide struktuur on ühesugune: neil on üks esimees ja kaks aseesimeest, kelle valivad delegatsiooni liikmed.
Delegatsioonide liikmed nimetatakse aga parlamendi fraktsioonide poolt ning iga delegatsiooni koosseis peab peegeldama parlamendi üldist poliitilist tasakaalu.
Iga EP liige kuulub vähemalt ühte, aga mõnikord ka mitmesse delegatsiooni.
Kõige suuremad delegatsioonid on tavaliselt need, mis osalevad parlamentaarsetel assambleedel, kuhu tuleb kokku mitu parlamenti.
Näiteks Euroopa Parlamendi delegatsioonis, mis osaleb Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma parlamente ühendaval poolaastafoorumil, on 78 EP liiget.
Nii suuri delegatsioone on siiski vähe. Enamik neist koosneb 20 parlamendiliikmest või on veelgi väiksemad. Kõige väiksemates delegatsioonides on vaid 8 liiget.
Reeglid
Delegatsioonid peavad järgima rangeid reegleid, mis on paika pandud eri dokumentides ja otsustes.
Parlamendi kodukorras on delegatsioonidele pühendatud kaks eraldi artiklit. Lisaks kehtib delegatsioonidele ka enamik parlamendikomisjone puudutavatest artiklitest.
Mõned eeskirjad nähti ette ka kõige värskemas delegatsioonide arvu puudutavas Euroopa Parlamendi otsuses. Näiteks kirjeldatakse seal üksikasjalikult, kuidas peaksid komisjonid ja delegatsioonid oma tegevust koordineerima, muu hulgas reiside küsimuses.
Kõige põhjalikumalt käsitletakse delegatsioonidele kehtestatud eeskirju ametlikus dokumendis pealkirjaga „Delegatsioonide tööd ja lähetusi väljapoole Euroopa Liitu reguleerivad rakendussätted".
Selles sätestatakse parlamendi delegatsioonide üldine eesmärk: kontaktide pidamine ja edendamine traditsiooniliselt Euroopa Liiduga partnerlussuhetes olevate riikide parlamentidega ning Euroopa Liidu alusväärtuste toetamine.
Samuti kirjutatakse seal lahti, kuidas peaksid parlamendi delegatsioonid parlamendi seisukohti ja standardeid järgima.
Teistes artiklites on ka näiteks mainitud, milliseid parlamendiliikmeid võib EList väljapoole lähetustele saata. Kulude kokkuhoidmiseks on lähetustel osalejate arv rangelt piiratud ning kõikide reiside jaoks on vaja taotleda eelnevat luba.
Koostöö komisjonidega
Euroopa Parlamendis tegeleb liiduväliste küsimustega ehk välistegevusega kolm komisjoni ja kaks allkomisjoni. Nendel on delegatsioonidega eriti tihedad suhted.
Komisjonid ja delegatsioonid peavad üksteist oma kohtumistest ja aruteludest teavitama ning kutsuma teiste liikmeid oma menetlustes ja tegevuses osalema, sh kolmandatesse riikidesse toimuvate reiside ajal.
Kõige olulisem on delegatsioonide seisukohast väliskomisjon ehk AFET. See koordineerib alaliste delegatsioonide ja üldiselt kõikide parlamendi nimel kolmandatesse riikidesse reisivate parlamendiliikmete tegevust ja korraldab nende üle poliitilist järelevalvet.
Rahvusvahelistes majandus- ja kaubandusküsimustes suhtlevad delegatsioonid aga rahvusvahelise kaubanduse komisjoniga (INTA). Eriti tihedalt teeb INTA-komisjoniga koostööd delegatsioon, mis tegeleb CARIFORUMi-ELi majanduspartnerluslepinguga.
Nende delegatsioonide tööd, kes tegelevad arenguküsimustega, koordineerib aga arengukomisjon (DEVE). Teiste hulgas teeb DEVE-komisjoniga koostööd näiteks AKV riikide rühmaga tegelev delegatsioon.
Enne kui delegatsioon kohtub kolmandate riikide rahvaesindajatega, saab ta komisjonidelt suunised poliitiliste teemade kohta, mida nad arutama peaksid või käsitleda võiksid. Pärast kohtumist annab delegatsiooni juht kohtumise kohta AFET-komisjonile aru.
Demokraatia ja inimõiguste edendamine
Paljud delegatsioonid kaasavad oma töösse ka demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma. Sellesse kuuluvad väliskomisjoni ja arengukomisjoni esimehed ning see koordineerib parlamendi tegevust eesmärgiga tugevdada kolmandates riikides demokraatiat ja inimõiguste järgimist.
Rühma üks peamisi ülesandeid on valimisvaatlusmissioonide korraldamine.
Parlamendiliikmed lähetatakse keskmiselt 10-12 korda aastas kolmandatesse riikidesse valimisi jälgima. Kuna nad on ise valitud rahvaesindajad, annab see nende hinnangutele arvestatava poliitilise kaalu.
Demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühm tegeleb ka projektidega, mille eesmärk on tugevdada kolmandate riikide parlamente ja aidata neil oma täit potentsiaali realiseerida.
Sõprusrühmad ja muud mitteametlikud rühmad
Aeg-ajalt moodustatakse parlamendiliikmetest ka mitteametlikke rühmi, mis arutavad suhteid ELi mittekuuluvate riikidega.
Mõnikord toetavad selliseid nn sõprusrühmi lobistid või välisriikide valitsused ning need ei ole Euroopa Parlamendi ametlikud struktuuriüksused.
Kui nemad välisriikidesse sõidavad, ei ole neil ametlikku staatust ning ELi bürood ei abista neid kohapeal nii, nagu abistatakse alalisi delegatsioone. Need rühmad ei kooskõlasta oma tegevust komisjonidega ja neil ei ole õigust Euroopa Parlamendi nimel rääkida.
Sellistesse rühmadesse kuuluvad parlamendiliikmed peavad oma staatuse läbipaistvalt avalikustama ning nad ei tohi segada parlamendi ametlike organite tööd.
EP delegatsioonid, globaalse haardega tegijad © European Parliament
Tutvustus ja pädevused
Delegatsioonid säilitavad ja arendavad Euroopa Parlamendi rahvusvahelisi kontakte ning aitavad kaasa Euroopa Liidu rolli ja nähtavuse suurendamisele maailmas.
Sellele vastavalt on delegatsioonide tegevus ühest küljest suunatud kontaktide säilitamisele ja edendamisele traditsiooniliselt Euroopa Liiduga partnerlussuhetes olevate riikide parlamentidega ning teisest küljest kolmandates riikides Euroopa Liidu alusväärtuste - vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtete (Euroopa Liidu lepingu artikkel 6) toetamisele.
Euroopa Parlamendi rahvusvahelisi kontakte reguleerivad rahvusvahelise avaliku õiguse põhimõtted.
Euroopa Parlamendi rahvusvaheliste kontaktide eesmärk on võimaluse ja vajaduse korral edendada rahvusvaheliste suhete parlamentaarset mõõdet.
(esimeeste konverentsi poolt 29. oktoober 2015 vastu võetud delegatsioonide tegevust reguleerivate rakendussätete artikkel 3)