Parlamendi poliitilised prioriteedid 2023. aastal 

Demokraatia on tegudes

• Majanduse ja ühiskonna taastumine ning ELi uued eelarvereeglid

  2020. aastal võeti tänu parlamendi pingutustele vastu kõigi aegade suurim ELi finantspakett, mis aitas tulla toime COVID-19 kriisi tagajärgedega ja rahastada ELi uue põlvkonna programme aastateks 2021–2027.

  ELi pikaajalise eelarve ja 750 miljardi euro suuruse ainulaadse taastevahendi (vt ka NextGenerationEU, taaste- ja vastupidavusrahastu) eesmärk on parandada Euroopa ühiskonna valmisolekut kriisideks ning hoogustada digi- ja rohepööret. Rahastust toetatakse eelkõige noori, VKEsid, pääste- ja tervishoiusüsteeme ning teadusuuringuid. 2021. aastal otsustati täiendavalt toetada ka haavatavaid elanikkonnarühmi ja piirkondi. Selleks võeti appi õiglase ülemineku fond ja kliimameetmete sotsiaalfond, mida 2023. aastal täiendati, et kiirendada kliimaneutraalsuse saavutamist ja vähendada sõltuvust Venemaa energiast (REPowerEU).

  Veel võeti tänu parlamendile vastu õiguslikult siduv tegevuskava uute omavahendite kasutuselevõtuks, et maksta tagasi taasterahastu „NextGenerationEU“ loomiseks võetud laen, ning eraldati 16 lisamiljardit eurot aastate 2021–2027 juhtprogrammidele „EL tervise heaks“, „Euroopa horisont“ (teadusuuringud), „InvestEU“ ja „Erasmus+“.

  ELi ühistel väärtustel ja eesmärkidel põhinev solidaarsus

  Parlament on eelarvepädev institutsioon, mis tähendab, et ta jälgib tähelepanelikult Euroopa Liidu eelarve kasutamist ning taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavaid riiklikke taastekavasid. ELilt raha saamiseks peavad liikmesriigid rangelt järgima liidu kliima- ja digieesmärke, õigusriigi põhimõtet ja ELi põhiväärtusi. Parlament avaldab järjekindlalt komisjonile survet, et too peataks toetusmaksed liikmesriikidele, kes õigusriigi nõudeid ei täida. Lisaks on parlament suurendanud taaste- ja vastupidavusrahastu kontrolli ja läbipaistvust, nõudes liikmesriikidelt 100 suurima taaste- ja vastupidavusrahastust toetuse saaja avalikustamist.

  Õiglane palk

  Euroopa Parlament veenis nõukogu kehtestama ELis riikliku miinimumpalga ning nõudma meestele ja naistele võrdse töö eest võrdset tasu. Eesmärk on tagada kõigile töötajatele sotsiaalne õiglus ja väärikus ning lõpetada digiplatvormide kaudu tegutsevate teenuseosutajate kuritarvituslikud tavad. Veel on parlamendi päevakorras tähtsal kohal õiglane maksustamine ja võitlus rahapesu vastu.

  ELi tööstuse toetamine

  2023. aasta veebruaris hääletas parlament uue Euroopa suveräänsuse fondi loomise poolt, et kinnistada ja paigutada ümber Euroopa tööstuse tootmisvõimsust. Lisaks kutsus parlament tungivalt üles hoogustama puhta energia kasutuselevõttu ning aitama ELi tööstusel luua kvaliteetseid töökohti ja majanduskasvu, et saavutada rohelise kokkuleppe eesmärgid.

         

• Euroopa roheline kokkulepe

  2019. aastal kuulutas parlament välja kliimakriisi ning nõudis, et Pariisi kokkuleppe sihtide ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks kehtestataks veelgi rangemad heite vähendamise eesmärgid. 24. juunil 2021 võetigi vastu kliimamäärus, mille kohaselt on 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamine nüüd ELi jaoks kohustus. See tagab Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele rohepöördeks vajaliku õiguskindluse ja prognoositavuse. Vahe-eesmärgina peab EL vähendama heidet 2030. aastaks vähemalt 55% (võrreldes 1990. aasta tasemega).

  ELi eelarvest vähemalt 30% toetab kliimaeesmärke ja 8% elurikkust. Märkimisväärne osa sellest rahast makstakse välja kava REPowerEU kaudu, et ergutada energiasäästu, puhast tootmist ja tarnete mitmekesistamist. Veel toetab EL oma eelarvest haavatavaid leibkondi, VKEsid ja mikroettevõtjaid. Energiaostuvõimetuse ja liikuvusvaesuse vähendamiseks aitas parlament luua 86,7 miljardi euro suuruse kliimameetmete sotsiaalfondi ning 17,5 miljardi euro suuruse õiglase ülemineku fondi, mis on mõeldud piirkondadele, kus rohepöörde sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed on eriti rängad.

  2050. aastaks kliimaneutraalsus

  Tööstuse, transpordi (lennundus, meretransport, autod) ja kodumajapidamiste heite vähendamiseks otsustas parlament ergutada alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõttu. Näiteks muudeti rangemaks ELi heitkogustega kauplemise süsteem, mis kehtestab „saastaja maksab“ põhimõttel kasvuhoonegaaside heitele hinna ja sunnib tööstust investeerima kliimasõbralikku tehnoloogiasse. Jõupingutuste jagamise reeglitega kehtestati liikmesriikidele heite vähendamise eesmärgid ka muudes valdkondades. Lisaks võttis EL vastu õigusakti, millega kaitstakse ELi metsi ja elurikkust ning suurendatakse ELi 2030. aasta heite vähendamise eesmärki 57%-ni.

  Aastatel 2027–2028 lisanduvad heitkogustega kauplemise süsteemi küte ja maanteetransport ning aastaks 2026 kaotatakse järk-järgult lennundusele eraldatavad tasuta saastekvoodid. Samuti kiitis parlament heaks uute sõiduautode ja kaubikute CO2 nullheite eesmärgi ning tugevdas akusid puudutavaid reegleid. Järgmiseks soovib parlament kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu ja suurendada energiatõhusust, eelkõige hoonete puhul, et veelgi vähendada ELi CO2 jalajälge ja sõltuvust Venemaa fossiilkütustest.

  Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ja rohepesu vältimine

  Euroopa Parlament püüab igati tagada ELi tööstusele võrdseid konkurentsitingimusi, et vältida tootmise ümberpaigutamist välismaale ning motiveerida ka ülejäänud maailma kliimakaitsepingutusi suurendama. Näiteks tuleb uue süsiniku piirimeetme kohaselt maksta imporditud tsemendi, raua ja terase, alumiiniumi, väetiste, elektri ja vesiniku eest ELi süsinikuhinda.

  Enam ei tohi ELi importida tooteid, mille valmistamine põhjustab mistahes maailma punktis metsade raadamist. Kuigi ühtki tooteliiki ei ole otseselt keelustatud, peavad ettevõtjad hakkama tõendama, et nende veisekasvatussaadused, kakao, kohv, palmiõli, soja, puit, kautšuk, puusüsi ja trükitooted ei ole põhjustanud raadamist.

  Alates 2024. aastast muutub kõigile suurtele ELi ettevõtjatele kohustuslikuks ka äriühingute üldine kestlikkusaruandlus. Ligikaudu 50 000 ettevõtet peavad avalikustama andmed oma tegevuse mõju kohta inimestele ja planeedile ning kestlikkusriskide kohta, mida nad põhjustavad.

  Praegu töötab parlament välja uusi reegleid pestitsiidide, looduse taastamise ja kestliku toidutootmise (strateegia „Talust taldrikule“) ning õhukvaliteedi, tööstusheite ja pakendijäätmete kohta.

         

• Euroopa Parlament toetab Ukrainat

  Euroopa Parlament toetab Ukraina võitlust demokraatia, vabaduse ja enesemääramise eest. Ta on Venemaa agressioonisõja korduvalt ja karmilt hukka mõistnud ning nõudnud sõja esimestest päevadest alates rangete sanktsioonide kehtestamist Venemaale ja Valgevenele. Parlament nõuab ELi vankumatut toetust Ukrainale, samuti kaitserelvastuse ja humanitaarabi andmist ning riigi institutsioonide abistamist.

  Vahetult pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse kutsus parlament erakorralisel täiskogu istungil ELi üles kehtestama karmid sanktsioonid Venemaale ja Valgevenele ning varustama Ukrainat kiiresti kaitserelvadega.

  Euroopa Parlament oli esimene rahvusvaheline poliitiline institutsioon, kellega Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pärast sõja puhkemist ühendust võttis. 1. märtsil 2022 pidas president Zelenskõi parlamendi ees video vahendusel kõne. Kuu aega hiljem, 1. aprillil 2022, külastas Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola Kiievit, kus kohtus president Zelenskõi ja parlamendi esimehe Ruslan Stefantšukiga ning pidas Ukraina ülemraada ees kõne. President Metsola oli esimene ELi liider, kes väisas Ukrainat pärast Venemaa agressioonisõja algust.

  Oma esimesel visiidil Brüsselisse 9. veebruaril 2023 pidas president Zelenskõi kõne parlamendi täiskogu ees ja esines seejärel pöördumisega ELi riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel.

  Toimetulek sõja tagajärgedega Ukrainas ja ELis

  Parlamendi 24. märtsi 2022. aasta resolutsioonis nõuti Ukrainale ulatuslikku toiduabi nii ELilt kui ka rahvusvahelisel tasandil. 2022. aasta aprillis nõudis Euroopa Parlament Venemaa energiaimpordi täielikku keelustamist. Sama aasta mais alustati tööd selle nimel, et suunata taastevahendid ümber REPowerEU programmi ja kiirendada liikmesriikide üleminekut rohelisele energiale.

  2022. aasta septembri täiskogul toetas parlament ELi regionaalarengu vahendite lihtsustatud kasutuselevõttu, et leevendada Venemaa agressiooni tagajärgi ja aidata piirkondi, mis võtavad vastu Ukraina sõjapõgenikke. Parlament kiitis heaks ka ELi makromajandusliku finantsabi teise osamakse Ukraina esmavajaduste rahuldamiseks. Novembris kiitis parlament heaks ELi 18 miljardi euro suuruse laenu Ukraina toetamiseks 2023. aastal.

  Vaba, demokraatliku ja ELi kuuluva Ukraina nimel

  2022. aasta märtsis vastu võetud resolutsioonis märkis parlament, et Venemaa valitsus levitab „enneolematult pahatahtlikku ja ulatuslikku väärinfot“, et petta oma kodanikke ja rahvusvahelist üldsust Ukraina sõja asjus. Parlament kutsus ELi tungivalt üles kehtestama eraldi sanktsioone välissekkumise ja väärinfokampaaniate tõkestamiseks.

  2022. aasta mais kutsus parlament ELi tungivalt üles toetama rahvusvahelise erikohtu loomist Venemaa ja Valgevene režiimide vastutusele võtmiseks sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude, genotsiidi ja agressioonikuritegude eest. Selleks andis Euroopa Parlament ELi kriminaalkoostöö ametile Eurojust uued volitused koguda ja töödelda sõjakuritegusid puudutavaid tõendeid.

  Juunis 2022 kutsus parlament ELi riigipäid ja valitsusjuhte üles andma Ukrainale ELi kandidaatriigi staatust ning juulis kiitis heaks Ukrainale antava makromajandusliku finantsabi esimese osamakse.

  6. oktoobril 2022 keeldus parlament tunnustamast Venemaa korraldatud libareferendumite tulemusi okupeeritud Ukraina territooriumi annekteerimiseks ning nimetas neid õigustühiseks. Samuti kutsus parlament üles järsult suurendama Ukraina valitsusele ja relvajõududele antavat sõjalist abi.

  19. oktoobril 2022 andis parlament 2022. aasta Sahharovi mõttevabaduse auhinna vaprale Ukraina rahvale, keda esindavad president, riigijuhid ja kodanikuühiskond. Auhinnatseremoonia toimus detsembris.

  Kuna Venemaa vägede ja nende käsilaste hirmuteod Ukrainas jätkusid, võttis Euroopa Parlament 23. novembril 2022 vastu resolutsiooni, milles kuulutas Venemaa terrorismi toetavaks riigiks. Samuti tunnistas parlament genotsiidiks Holodomori nime all tuntud näljahäda, mille korraldas Ukrainas Nõukogude Liit.

  2023. aasta jaanuaris toimunud täiskogul kutsus parlament üles jõulisemalt reageerima ohule, mida Venemaa Euroopa julgeolekule põhjustab, ning kordas üleskutset luua rahvusvaheline erikohus, et võtta Venemaa poliitiline ja sõjaline juhtkond Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele.

  Enne 3. veebruaril 2023 Kiievis toimunud ELi ja Ukraina tippkohtumist võttis parlament vastu resolutsiooni, kus kutsus ELi ja Ukraina poliitilisi liidreid töötama selle nimel, et Ukraina ELiga ühinemise läbirääkimised algaksid võimalikult kiiresti. Samas rõhutas parlament, et ühinemisprotsess peab põhinema selgetel kriteeriumidel, võrdlusalustel ja reformidel.

  Aastate jooksul on Euroopa Parlament loonud tihedad suhted Ukraina ülemraadaga. Alates 24. veebruarist 2022 on koostööd veelgi tõhustatud ning Euroopa Parlament teeb omalt poolt kõik, et anda raadale vahetut abi ja valmistada ette Ukraina demokraatlikku tulevikku ELis. Ülemraada teabevahetuse hõlbustamiseks avas Euroopa Parlament inglise- ja ukrainakeelse veebilehe „The EU stands with Ukraine“

         

• Euroopa terviseliidu rajamine

  Tervishoiuküsimuste eest vastutavad ELis esmajoones liikmesriigid. COVID-19 pandeemia näitas siiski, et ELil on rahvatervise parandamisel, haiguste ennetamisel ja ohjamisel, terviseohtude leevendamisel ning liikmesriikide tervishoiustrateegiate ühtlustamisel tähtis roll. Parlamendi heakskiidul suurendati 2021.–2027. aasta programmi „EL tervise heaks“ rahastamist 1,7 miljardilt eurolt 5,1 miljardile eurole, et parandada liikmesriikide koostööd ning olla paremini valmis tulevasteks pandeemiateks ja terviseohtudeks.

  Arvestades terviseteemade olulisust, moodustas parlament 2023. aasta veebruaris uue alalise rahvatervise allkomisjoni.

  Võitlus pandeemiaga

  2021. aasta juunis toetas Euroopa Parlament ajutise digitaalse COVID-19 tõendi kiiret kasutuselevõtmist liikmesriikides, et hõlbustada ohutut piiriülest reisimist ja transporti nii ELis kui ka väljaspool. Parlament nõustus ELi elanikkonnakaitse mehhanismi eelarve suurendamise ja selle volituste laiendamisega, et ulatuslikele hädaolukordadele paremini reageerida. Parlament toetas ka Euroopa Ravimiameti (EMA) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) volituste suurendamist, et parandada ELi kriisiennetusvõimet ja reageerimissuutlikkust ning valmisolekut tulevasteks tõsisteks piiriülesteks terviseohtudeks.

  Euroopa Parlamendi liikmed uurivad praegu pandeemia õppetunde ning COVI-erikomisjon hindab muu hulgas ELi tegevust COVID-19 pandeemia tõrjumisel ja vaktsineerimiskampaaniate korraldamisel.

  Ravimid, töötervishoid, võitlus vähktõve vastu

  2021. aasta lõpus võttis parlament vastu raporti, kus nõudis kodanike tervise paremat kaitset töökohal ja tegi ettepanekud ELi ravimiautonoomia suurendamiseks. 2023. aasta aprillis esitaski Euroopa Komisjon ettepaneku ELi peamiste ravimeid käsitlevate õigusaktide läbivaatamiseks.

  Euroopa Parlamendi vähktõvevastase võitluse erikomisjon (BECA) on esitanud soovitused, kuidas suurendada vähktõve ennetamise ja varajase avastamise alast koostööd ning kasutada vähktõve ennetamiseks ja raviks teadusuuringuid, innovaatilisi lahendusi ja uue tehnoloogia võimalusi.

         

• Rände- ja varjupaigapoliitika reform

  Euroopa Komisjon esitas 2020. aastal uue rände- ja varjupaigaleppe ettepaneku, et ümber kujundada ja ühtlustada ELi varjupaigamenetlused, vastuvõtutingimused ja tagasisaatmispoliitika ning tagada ühtlasi inimõiguste austamine ja ELi piiride tõhus kaitse ebaseadusliku piiriületamise ja inimkaubanduse eest. Nõukogu eesistujariigid ja parlament leppisid kokku tegevuskavas, mis näeb ette üheksast ettepanekust koosneva paketi läbirääkimiste lõpuleviimise 2024. aasta veebruariks.

  Terviklik lähenemisviis

  Parlamendi nõudmisel lepiti liikmesriikidega kokku, et 2024. aastal alustab tööd sõltumatu varjupaigaamet, mille ülesanne on töötada välja varjupaigaküsimuste tegevusstandardid, näitajad ja suunised ning kaardistada parimad tavad. Varjupaigaamet, mis hakkab paiknema Maltal, pakub abi vajavatele liikmesriikidele operatiivtuge, sealhulgas kriisiolukordades, varjupaigataotlejate ümberpaigutamisel ja ümberasustamisel.

  2022. aasta detsembris saavutati mitteametlikud kokkulepped ümberasustamisraamistiku ja vastuvõtutingimuste osas, mis aitavad haavatavatel isikutel seaduslikult, organiseeritult ja turvaliselt ELi territooriumile jõuda (liidu ümberasustamisraamistiku määrus) ning tagavad paremad vastuvõtutingimused, et registreeritud varjupaigataotlejad saaksid kuue kuu möödudes tööle asuda.

  Kodanikuõiguste valdkonnas valmistub parlament nõukoguga läbi rääkima varjupaiga- ja rändehalduse määruse, kriisiolukorda ja vääramatut jõudu käsitleva määruse, taustauuringute määruse, muudetud varjupaigamenetluste määruse ja uuesti sõnastatud tagasisaatmisdirektiivi teemal.

  Tööränne

  2021. aasta mais nõudis Euroopa Parlament seaduslike rändeteede loomist, et vähendada ebaseaduslike piiriületuste arvu ning aidata liitu tulijatel paremini tööturule integreeruda. Esimese sammuna hääletas parlament uute reeglite üle, mis võimaldavad kõrge kvalifikatsiooniga töötajatel lihtsamalt ELi elama asuda (sinine kaart). Pärast 2023. aasta kevadel parlamendikomisjonis toimuvaid hääletusi on parlament valmis alustama läbirääkimisi nõukoguga kahe ettepaneku üle, millega ajakohastatakse ühtse töö- ja elamisloa direktiivi ning pikaajalise elaniku staatust puudutavaid reegleid.

  Frontex parlamendi järelevalve all

  29. jaanuaril 2021. aastal otsustasid kodanikuvabaduste komisjoni koordinaatorid uurida väiteid põgenike ebaseadusliku tagasitõrjumise kohta ELi välispiiridel. Selleks loodi parlamendis Frontexi kontrolli töörühm, mis jälgib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) tegevust ning sellega seotud õigusaktide, eelkõige Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse täitmist.

         

• Demokraatlik Euroopa – ühised väärtused, reeglid ja õigused

  Euroopa Parlament on veendunud, et Euroopa Liit tugineb õigusriigil, põhiõigustel, meediavabadusel, mittediskrimineerimisel ja soolisel võrdõiguslikkusel. Seejuures peab liit veelgi tõhusamalt võitlema korruptsiooni, rahapesu (rahapesuvastane pakett) ja väärinfo vastu, sest need ohustavad Euroopa demokraatia aluseid ja põhiväärtusi.

  2021. aastal moodustas parlament ELi demokraatlikesse protsessidesse sekkumist käsitleva erikomisjoni (INGE). Pärast INGE-komisjoni uurimisi ja ulatuslikku teabekogumist võeti 2022. aasta märtsis vastu esimesed soovitused ELi demokraatia paremaks kaitsmiseks. Erikomisjon (ING2) jätkab tööd 2023. aasta suveni ning uurib ka seda, kuidas tagada, et parlamendi töö oleks välissekkumise eest võimalikult hästi kaitstud.

  Võrdsed õigused töökohal

  2022. aastal kiitis parlament heaks palkade läbipaistvuse direktiivi, et naised ja mehed saaksid võrdse töö eest võrdset palka. Samuti kiitis parlament heaks pöördelise tähtsusega õigusakti, mis aitab suurendada soolist tasakaalu juhtivatel ametikohtadel. 2026. aasta juuni lõpuks peab vähemalt 40% suurfirmade tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest või 33% kõigist direktoritest olema alaesindatud soost.

  Õigusriigi põhimõtet peavad austama kõik liikmesriigid

  Parlament peab Euroopa Komisjoni õigusriigi olukorda käsitlevat aastaaruannet äärmiselt oluliseks ning soovib selle täiustamist ja muutmist terviklikuks, tõhusaks süsteemiks. Ühtlasi leiab parlament, et õigusriigi põhimõtete selgetele rikkumistele, näiteks Ungaris ja Poolas, tuleb kiiresti reageerida.

  2022. aasta õigusriigi olukorra aruannet käsitlev resolutsioon juhtis tähelepanu, et ajakirjandusvabaduse ja pluralismi, samuti ajakirjanike turvalisuse osas on olukord jätkuvalt tõsine. Lisaks väljendas parlament muret kohtusüsteemi politiseerimise ja vähemusrühmade õiguste kärpimise pärast.

  Tänu parlamendi järjekindlusele võeti 2021. aasta jaanuaris vastu uus seadus, mille kohaselt makstakse ELi fondidest raha ainult liikmesriikidele, kes täielikult järgivad õigusriigi põhimõtet ja kohtusüsteemi sõltumatuse nõuet. Sellest ajast alates on parlament korduvalt survestanud komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvajat täielikult kohaldama õigusriigi tingimuslikkuse nõuet, milles nõukoguga 2020. aasta lõpus kokku lepiti. 2022. aastal peatas komisjon taastefondide maksed Poolale ja tõukefondide maksed Ungarile. Parlament nõuab, et raha ei kantaks üle enne, kui mõlemad riigid on täielikult heastanud õigusriigi põhimõtte rikkumised, millele Euroopa Parlament on tähelepanu juhtinud.

  Vaba ja mitmekesine meedia

  10. märtsil 2022 otsustas Euroopa Parlament moodustada PEGA-uurimiskomisjoni, et uurida Pegasuse ja samaväärse nuhkvara väidetavat ebaseaduslikku kasutamist poliitiliste oponentide ja ajakirjanike jälgimiseks. 2021. aasta novembris esitas parlament soovitused uute õigusnormide kohta, et kaitsta ajakirjanikke vaikimasundimise eest. Praegu tegeleb parlament nn vastase õigusaktiga, et kaitsta Euroopa sõltumatut meediat pahatahtlike kohtuasjade eest, mille eesmärk on ajakirjanikke hirmutada. Selle ettepaneku esitamist nõudis parlament Euroopa Komisjonilt alates 2018. aastast. Lisaks alustas parlament 2023. aastal tööd kauaoodatud meediavabaduse seaduse kallal.

  Valimissüsteemi ja institutsioonide reform

  ELi demokraatia tegevuskava raames kiitis parlament heaks uute poliitreklaami reeglite eelnõu, samuti valimiskampaaniate ja erakondade rahastamise uued reeglid. Hetkel käivad neis küsimustes läbirääkimised liikmesriikidega. Lisaks esitas parlament 2022. aasta aprillis seadusandliku ettepaneku vaadata läbi Euroopa Parlamendi valimisi käsitlev õigusakt, et viia riiklikud valimiseeskirjad paremini kooskõlla ja luua riikideülesed nimekirjad. 2023. aasta veebruaris võttis parlament vastu oma seisukohad väljaspool koduriiki elavatele ELi kodanikele paremate hääletamisvõimaluste tagamiseks. Mõlemal juhul on tegutsemisjärg nüüd nõukogu käes.

  2021. aasta septembris nõudis parlament sõltumatu eetikaorgani loomist, et parandada ELi institutsioonide läbipaistvust ja usaldusväärsust. 2022. aasta detsembri resolutsioonis kutsus parlament taas komisjoni üles esitama sellekohast ettepanekut.

  Euroopa tuleviku konverentsi järelmeetmed

  Euroopa Parlament oli Euroopa tuleviku konverentsi (2021/2022) ettevalmistamise ja läbiviimise üks eestvedajaid. Konverentsil koostati ELile 49 poliitilist soovitust ning nende alusel tegi parlament kohe ettepaneku muuta ELi aluslepinguid. Parlament soovib, et liikmesriigid kutsuksid kokku konvendi ning esitab lisaks sel kevadel raporti, mis annab ülevaate kõigi soovituste võimalikest järelmeetmetest.

         

• Turvaline ja konkurentsivõimeline digikeskkond

  Parlament oli üks esimesi institutsioone maailmas, mis tõstatas küsimused tehisintellekti ja veebiplatvormide tegevuse õiguslikust reguleerimisest. Parlamendi hinnangul peavad Euroopas kehtima ELi põhiõigustel ja -väärtustel põhinevad ranged digiteenuste, andmekaitse ja küberturvalisuse normid, nagu nõuab ka ELi digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioon.

  Inimkeskne lähenemine

  ELi lähenemisviis digiüleminekule peab tuginema eetilistel põhimõtetel ning põhiõiguste täielikul järgimisel. Tagatud peab olema andmekaitse, õigus eraelu puutumatusele, mittediskrimineerimine ja sooline võrdõiguslikkus, samuti tarbijakaitse, tehnoloogiline ja võrguneutraalsus, usaldusväärsus ja kaasatus. Lisaks nõuab parlament kasutajate õiguste tugevamat kaitsmist internetis, investeerimist digioskustesse, töötajate õiguste ja vaimse tervise toetamist digitaalsel töökohal ning õigust mitte olla kättesaadav.

  Digiteenuste reeglid

  Digiteenuste õigusakt (DSA) sätestab standardid, mille alusel veebiettevõtjad ELis teenuseid osutavad ja tegutsevad ning tagab kasutajate kõrgetasemelise kaitse. DSA juhindub põhimõttest, et tegevus, mis on ebaseaduslik väljaspool internetti, peab olema ebaseaduslik ka internetis. Seetõttu peavad veebiplatvormid tagama ebaseadusliku sisu kiire eemaldamise, võitlema väärinfo vastu ja tugevdama kontrolli kauplejate üle. Digiteenuste õigusakt aitab tõsta kasutajate teadlikkust ja tagab parema kaitse manipuleerimise eest. Nii näiteks keelab uus seadus reklaami sihistamise alaealistele ja tundlikel andmetel põhineva reklaami.

  Digiturgude õigusakt kohustab pääsuvalitsejana tegutsevaid suuri digiplatvorme ausalt käituma. Reeglid annavad innovaatoritele ja tehnoloogia idufirmadele võimaluse õiglasemas ettevõtluskeskkonnas konkureerida ja uuendusi ellu viia. See omakorda võimaldab tarbijatel valida rohkemate ja paremate teenuste seast, ilma et nad kaotaksid kontrolli oma andmete üle. Kui sisule juurdepääsu kontrollijad reegleid ei järgi, võib neile määrata trahvi, mille suurus on kuni 10% nende kogukäibest (korduva rikkumise korral 20%).

  Tehisintellekt

  Euroopa Parlament on aastaid nõudnud sellise tehisintellekti käsitleva reeglistiku väljatöötamist, mis suurendaks uue tehnoloogia usaldusväärsust ja ohutust, kehtestaks ranged eetikastandardid, arvestaks tehnoloogia mõju tööturule ja toetaks tehisaru arendamist Euroopas. Mitu parlamendikomisjoni ja erikomisjon AIDA esitasid oma ettepanekud ELi esimese tehisintellekti käsitleva õigusraamistiku kohta. Parlament viimistleb praegu õigusakti teksti, seejärel algavad läbirääkimised nõukoguga.

  Euroopa andmestrateegia

  Parlamendiliikmed toetavad kogu ELi hõlmavat koostalitlusvõimelist andmehaldusraamistikku ja inimkeskset andmeühiskonda, kus kodanikel on oma andmete üle täielik kontroll. Juurdepääs kvaliteetsetele andmetele on hästi toimivate ja ohutute tehisintellektisüsteemide loomisel oluline tegur.

  Andmehalduse määruse eesmärk on suurendada usaldust andmete jagamise vastu, luua uued ELi õigusnormid, mis tagaksid andmekauplemiskohtade neutraalsuse, ja hõlbustada teatavate avaliku sektori andmete taaskasutamist.

  Andmemäärus täiendab andmehalduse määrust, toetab innovatsiooni ja kõrvaldab tõkked, mis takistavad tarbijate ja ettevõtjate juurdepääsu andmetele.

  Küberturvalisus

  Digitaliseerumine ja küberrünnete sagenemine on toonud kaasa uusi ohte. Seetõttu ajakohastas parlament reegleid, mis käsitlevad küberturvalisuse ühtlaselt kõrget taset kogu liidus, ning võttis vastu küberturvalisuse 2. direktiivi (NIS2). Uus seadus karmistab küberturvalisuse nõudeid, suurendab elutähtsate sektorite arvu, ühtlustab aruandlust ja kehtestab rangemad jõustamismeetmed, sealhulgas sanktsioonid.

  Parlament kiitis heaks ka ELi küberturvalisuse pädevuskeskuse ja -võrgustiku loomise ning nõudis ELi küberturvalisuse standardite karmistamist ühendatud seadmetele, rakendustele ja operatsioonisüsteemidele.

  Lisaks on parlament alustanud tööd kübervastupidavusvõime määrusega, mis paneb paika ühendatud seadmete küberturvalisuse nõuded, et kaitsta tarbijaid ja ettevõtjaid ohtlike digitoodete eest.

         

• Euroopa roll maailmas

  Parlamendi hinnangul peab EL suutma teha kiireid ja tõhusaid välispoliitilisi otsuseid, rääkima ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes ühel häälel ning olema rahvusvahelistele kriisidele reageerimisel mõjukas ja tõsiseltvõetav partner (resolutsioon).

  2023. aasta jaanuaris vastu võetud resolutsioonis ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta väljendas parlament heameelt uute ELi algatuste üle Euroopa julgeoleku ja kaitse tugevdamiseks ning kutsus liikmesriike üles jätkama ELi küberkaitsepoliitika ja -suutlikkuse arendamist. Samuti rõhutas parlament, et oluline on luua sarnaselt mõtlevate riikidega julgeoleku- ja kaitsepartnerlusi.

  Laienemine

  2021. aasta septembris kiitis parlament heaks ühinemiseelse abi instrumendi IPA III eelarvega 14,2 miljardit eurot, et toetada seitset kandidaatriiki ELi reeglite ja väärtuste ülevõtmisel. Oma aastaaruannetes hindab parlament järjepidevalt demokraatlike reformide edenemist naaberriikides, kes soovivad ELiga ühineda. Parlamendi hinnangul on laienemispoliitika ELi tugevaim geopoliitiline relv, seetõttu nõudis parlament, et EL annaks nii liikmesriikides kui ka kandidaatriikides laienemisprotsessile uue hoo.

  Demokraatia toetamine ja inimõiguste kaitse

  Euroopa Parlament on alati toetanud inimõigusi ja demokraatiat kogu maailmas. Alates 1988. aastast tunnustatakse üksikisikute, ühenduste või organisatsioonide silmapaistvat tegevust mõttevabaduse kaitsel Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinnaga.

  Viimaste aastate sündmused – pandeemia ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu – on demokraatia kogu maailmas tõsiselt proovile pannud. Venemaa agressioon ei ole suunatud mitte ainult Ukraina, vaid kõigi demokraatlike riikide ja nende väärtuste vastu. Euroopa Parlament on aastaid toetanud dialoogi partnerriikide parlamentidega, näiteks Jean Monnet’ dialoogi ja parlamendi delegatsioonide abil.

  Delegatsioonid on parlamendiliikmete ametlikud ühendused, mille ülesanne on hoida ja süvendada suhteid kolmandate riikide parlamentidega ning teiste piirkondade ja organisatsioonidega. Lisaks saadab Euroopa Parlament väljaspool ELi asuvatesse riikidesse igal aastal ka lühiajalisi valimisvaatlusdelegatsioone, mis võimaldavad kohalikke valimisprotsesse laiemalt hinnata.

  Arengukoostöö

  2021. aasta juunis kiitis parlament heaks Globaalse Euroopa fondi loomise. 79,5 miljardi euro suurune naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument rahastab väliskoostööd ning toetab kestlikku arengut ELi naaberriikides, Aafrikas, Aasias, Ameerikas ning Vaikse ookeani ja Kariibi mere piirkonnas.

  Rahvusvaheline kaubandus ja partnerluslepingud

  Parlament toetab laiaulatuslikke kaubanduspartnerlusi ja reeglitel põhinevat mitmepoolset koostööd. Hiljutistes õigusaktides on kesksel kohal kaubandussuhete vastastikkus, mille siht on tagada ühtsel turul aus konkurents. Näiteks võttis parlament vastu reeglid välissubsiidiumidest tuleneva dumpingu vastu.

  Lisaks vaatab parlament läbi ettepanekut keelata ELi turul tooted, mille valmistamisel on kasutatud sunniviisilist tööd, sealhulgas laste oma. Läbirääkimised liikmesriikidega algavad kõige varem 2023. aasta sügisel.

  Nõukoguga peetakse praegu läbirääkimisi ELi üldiste tariifsete soodustuste kava üle, mis tagaks arengumaadele soodustingimustel juurdepääsu ELi turule. Samuti on arutusel uued kaubandusmeetmed, mis kaitsevad ELi ettevõtjaid majandusliku survestamise eest.

  Selleks, et ELi uued kaubandus- ja investeerimislepingud kolmandate riikidega (nt ELi ja Ühendkuningriigi kaubandusleping) jõustuksid, on vaja parlamendi nõusolekut. 2020. aasta veebruaris kiitis Euroopa Parlament heaks ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu, milles sisaldusid esimest korda keskkonna, ühiskonna ja demokraatia jätkusuutlikkust puudutavad tingimused. 2023. aastal või 2024. aasta alguses arutavad parlamendikomisjonid ja täiskogu tõenäoliselt mitmeid kaubandus- ja investeerimislepinguid, näiteks Mercosuri riikide ja Hiinaga.

         

• Rohe- ja digipööre tarbija vaatenurgast

  30 aastat pärast ühtse turu loomist ajakohastas parlament tarbijakaitsenorme, et need vastaksid digiajastu ja rohepöörde tulemusel kujunenud olukorrale. Jäätmete vähendamine, ringlussevõtt ja kaupade kestlik tootmine on sõltumatuma ja saastevaba ringmajanduse loomise eeldus.

  Viimaste muudatuste hulgas on digiturgude õigusaktis ja digiteenuste õigusaktis sätestatud uued normid ning sellised algatused nagu mobiilsete elektroonikaseadmete ühtne laadija. Euroopa Parlamendi liikmed leppisid kokku ka uuendatud tooteohutuse ja tarbijakrediidi reeglites, et parandada tarbijakaitset ja ELi kodanike heaolu nii internetis kui ka väljaspool seda.

  Ringmajandus

  Parlament ja nõukogu on juba kokku leppinud ka patareide ja akude ringlussevõttu ja tootmist käsitlevates uutes reeglites. 2023. aasta kevadel esitab Euroopa Parlament oma seisukoha ökodisaini direktiivi uuendamise kohta ning hääletab mitmesuguste ettepanekute üle (pakendid, tooteteave, säästvad tekstiilid jne), mille Euroopa Komisjon esitas ringmajanduse 1. ja 2. paketi raames.

  Samuti tegi Euroopa Parlament ettepaneku toodete parandatavuse kohta, et pikendada nende kasutusiga, ning peab 2023. aastal liikmesriikidega läbirääkimisi ettevõtjate hoolsuskohustuste üle.

  ELi tööstusbaasi tugevdamine

  2023. aasta veebruaris vastu võetud resolutsioonis kutsus parlament komisjoni üles töötama välja kavad ELi tootmisjõudluse suurendamiseks, eelkõige sellise strateegilise tehnoloogia vallas nagu päikese- ja tuuleenergia, soojuspumbad ja akud. Alates 2021. aastast on parlament tungivalt nõudnud, et komisjon esitaks põhjaliku strateegia kriitilise tähtsusega toorainete kohta, mis aitaks ELi tööstusel jääda konkurentsivõimeliseks, sõltuda vähem kolmandatest riikidest ning tagada ELi tarbijatele taskukohane ja piisav varu.